Peamise vead, mida esinejad teevad

 

"Iga asi, mis saab untsu minna, see ka läheb." See on Murphu esimene seadus, mis kehtib vist küll igas eluvaldkonnas. Avalik esinemine ei ole erand ja seega on aeg välja tuua peamised vead, mida esinejad teevad selleks, et oma sõnumi vastu võtmine võimalikult keeruliseks teha. 

Juhul, kui soovid neid all olevaid vigu vältida ja oma esinemisoskusi arendada, siis tule kindlasti minu järgmisele viie praktilise harjutusega esinemiskoolitusele, mille kirjelduse leiad siit.
 

  Küsitlus „Millised on esinejate tehtavad vead?“
 
Selleks aga, et ma neid vigu omast peast välja mõtlema ei peaks, tegin mõni aeg tagasi oma kodulehel just selle kohta käiva väikese küsitluse. Neid tulemusi sa siin all nüüd ka näed.
Küsitluses palusin lugejatel vabas vormis tuua välja 3 peamist viga, mida kõne pidamisel tehakse. Vastajaid oli kokku 118 inimest, kes mulle lühemal ja pikemal moel oma kogemustest kirjutasid. Grupeerisin need tulemused erinevate esinemise etappide kaupa.
 
 
  Esinemiseks ettevalmistumise vead
 
  • Esineja ei tunne materjali, aga ta on siinjuures ka piisavalt laisk (või rumal), et mitte end sellega ka kurssi viia. Tulemus? Kuulajad soovivad, et te kõik oleksite mujal.
  • Riietus on läbi mõtlemata, seega on esineja riietuses mõni väga pilkupüüdev detail, mis ei lase tema esinemisele keskenduda. Siinkohal pead juba enne esinemist meeles pidama, et riietus on üks osa sinu sõnumist, mistõttu tasub ka see hoolikalt ette valmistada.
  • Ebaõnnestunud ja mittetöötavad esinemisvahendid kaevavad paljudele esinejatele augu valmis juba enne kui nad kohalegi jõuavad. Enne esinemist juba mõtle läbi, mida sa näitad ja kuidas sa seda teed. Vii ennast tehnikaga kurssi ja veendu, et tehnika on töökorras.

 

  Kontakti loomise ja selle hoidmisega seotud vead

  • Kõne pidamine paberilt ja slaididelt tuimalt maha lugedes on ilmselt kõige tüütum (ja enamlevinud) asi, mida sa kuulajate tapmiseks teha saad. Rääkimata sellest, et sa kahtled nende lugemisoskuses...
  • Vaikne hääl tekitab olukorra, kus "kuulaks küll, aga mulle ei anta võimalust." Seda ka siis, kui sa põneval teemal ägedalt räägid. Seega - kui sul on loomu poolest vaikne hääl, siis kasuta mikrofoni.
  • Kõnepuldi taha varjumine, mis annab justkui võimaluse end peita juhuks "kui keegi mind banaaniga viskama peaks." Järgmises etapis võiksid juba siis ka teisest toast rääkida.
  • Alustatakse vabandamisega. Kui soovid, et sinu kõne pidamine juba sissejuhatuses kehva pöörde võtaks, siis alusta vabandamisega. Vabanda kõige pärast, mis võimalik või pähe tuleb. Näiteks: 
  1. ei tunne materjali 
  2. täna on sinu esimene kord sel teemal rääkida 
  3. hääl on ära 
  4. sul on palavik või oled tõbine
  5. ülejäänud muud vabandused. 

 

Kui arvad, et see kõik sulle plusspunkte annab, siis eksid rängalt.  

 

  • Üleolev suhtumine või ülbe käitumine tuleb sinu juurde bumerangina tagasi. Kui sa ise käitud veidralt, miks arvad siis, et kuulajad peaksid sinu suhtes sõbralikud olema?
  • Kõne tempo on vale ja räägitakse kas liialt kiirelt või liialt aeglaselt. Esimesel juhul ei lase sa kuulajatel öeldu üle järele mõelda, mistõttu neil on tunne "Kutsus mind külla, aga sisse ei kutsu". Teisel puhul ei jõua nad ära oodata, millal sa lõpuks ometi asjani jõuad. Une tekkimisest rääkimata.
  • Kehakeel ei toeta sõnumit. Pea meeles, et kõne ei koosne ainult vokaalide reastamisest. Sa pead kasutama oma keha, emotsioone, žeste, näoilmeid jms. Küll aga ühe peamise veana toodigi välja asjaolu, kus inimesed ei kasuta oma kehakeelt.
  • Kuulajatega ei hoita silmsidet ja selle asemel vaadatakse ükskõik kuhu - seinad, laed, põrand jms.
 
 
  Kõne pidamise ja selle käigus toimuvaga seotud vead
 
  • Esineja ei märka kuulajaid ja seda, mis nendega toimub. Kuulajad võiksid seal kõik rahumeeli magama jääda, aga sellest hoolimata ei tee esineja mitte midegi selleks, et olukorda muuta.
  • Ei usu ise ka seda, millest räägid. Või noh - mulje on selline. AGA - kui kuulajatele jääb tunne, et sa ise ka seda ei usu, siis miks peaksid nemad sind uskuma?
  • Kõne esitus on selline, et jääb mulje, justkui ei tunneks esineja ise ka selle vastu huvi. Ja mis teha - kui sa ise räägitu suhtes kirge üles ei näita, siis miks peaks see teistele põnev tunduma?
  • Esineja räägib mitte millestki lõunani ühendades sellega nii aja kui ka ruumi. Selline kõne pidamine on ütlemata ebaefektiivne ja paneb kuulajad mõttes peaga vastu lauda taguma.
  • Igas võimalikus (ja võimatus) kohas nalja tegemine muutub üsna pea tüütuks ja ei lase ka sind ennast eriti tõsiselt võtta. Huumori kasutamine on küll väga oluline, aga seda siiski õigetes kohtades ja õiges koguses.
  • Esinemiseks antud aja ületamine on patt, mida kuulajad tavaliselt sulle andestada ei taha. Rääkimata neist inimestest, kes peale sind esinema tulevad.
 
 
Näitlikustamisel tehtavad peamised vead
 
  • Parasiitsõnad ja pidevad häälitsused (eee..., mmmm..., ääää...) - sellisteks puhkudeks on saalis alati paar tegelast, kes need kõik kokku loevad ja hiljem oma avastusi teistega jagavad.
  • Liiga keeruline jutt, erialakeel ja võõrsõnad on vahend, mille abil saad oma teksti tappa. Kuulajatele jääb mulje, et "Kõlab nagu eesti keel, aga aru ei saa kahjuks mitte midagi." Minu soovitus sellisteks puhkudes on ikka selline, et räägi võimalikult lihtsas keeles - siis saavad lisaks sinule ka teised inimesed aru, millest jutt.
  • Vana hea "Tapan teid PowePointiga" kõne pidamise meetod. Rohkem kommentaare vist ei ole vaja.
  • Üleliigsed detailid viivad tähelepanu kõrvale ja raskendavad olulisest tekstist arusaamist. Kui sa just demagoogiast pakatav poliitik ei ole, siis proovi seda vältida.
  • Samuti vana hea "Tapan teid statistika ja numbritega". Sealjuures ühendatakse see Powerpointi ja numbritest kubisevate tabelitega, Tulemus? Grupiviisiline kuulajate aju suretamine.
 
Kuidas sulle see nimekiri tundus? Oli seal ehk midagi sellist, mida sa isegi aeg-ajalt oma esinemistes teed? Kui jah, siis tule minu järgmisele viie praktilise harjutusega esinemiskoolitusele, kus ühe päevaga annan sulle edasi suure hulga erinevaid nippe, mille abil saad tulevikus laval särada. Sellisel moel esined oluliselt paremini ja suudad oma sõnumiga kuulajatele ka kasu pakkuda. 
 
Lisainfot koolituse sisu ja teiste osalejate antud tagasiside kohta leiad siit»