Kas enesevaldamist saab õppida? (1) - ENESETEADLIKKUS

 
Enesevaldamine vähendab provotseeritavust väliste asjaolude poolt. Tuled iseenda mõtete ja tunnetega toime, oled ühenduses oma väärtustega, suudad teadlikult valida, kuidas tegutseda ning oma meeleolu ja energiataset reguleerida. Leiad võimalusi just nendes tingimustes, mis parasjagu on.  Ja seda saab õppida, nagu kõike muudki siin elus. 
 
Kiire elu, palju täitmistvajavaid ülesandeid, pingest laetud suhtlemissituatsioonid, ootamatult üleskerkivad asjaolud, pidevad muutused – need on olukorrad, mis provotseerivad teatud viisil käituma. Meie igapäevane reaalsus, kas pole? Iseäranis siis, kui juhtud tegutsema õpetaja või koolitaja põnevas ametis. Enesevaldamisoskus aitab elada ja töötada nii, et ehmatavad, kurvastad või närviajavad sündmusted ei muserda sind, vaid sa suudad säilitada isikliku mõjujõu, energia ja oma jõuvarude kättesaadavuse, jääda keskendunuks ning toimida kooskõlas väärtustega ka kõige keerulisemates situatsioonides ning pingete möllus.
 
Kasu sulle endale on suurem eneseusaldus ja tugevam vaimne tervis. Teistele, kellega kokku puutud – sinu õpilased, koolitustel osalejad, kolleegid, sõbrad ja lähedased -  suudad aga enamat pakkuda. Mida rohkem ennast valdad ja sisemiselt arened, seda enam tahad ja  sul on, mida endast anda.
 
Mingi oskuse sihipärasel  kasvatamisel võib olla abi „alustõukest“. Sellise tõuke ja toe pakkumiseks on kavandatud 3-päevane koolitus „Ennastvaldav õpetaja / koolitaja“.
 
Esimesel koolituspäeval keskendume eneseteadlikkusele.
Eneseteadlikkus  on teadlikkus enda sees toimuvast: oma mõtetest, eeldustest, eelarvamustest, hinnangutest, uskumustest, emotsioonidest, kehaaistingutest, impulssidest, sisemistest „päästikutest“. Eneseteadlikkus sisaldab selgust oma väärtustest – milline inimene sa antud olukorras tahad olla ja milliseid väärtusi järgides langetad otsuse edasise tegutsemisstrateegia osas. Eneseteadlikkuse sügavus mõjutab seda, milline on sinu üks olulisemaid suhteid elus – suhe iseendaga. Teadlikkus  endast ei tule kohe ja täielikult, seda on vaja palju kordi väikeste sammudena harjutada. Lubada endal kasvada ja areneda.
 
Vähese eneseteadlikkuse puhul on elul (õpilastel, kolleegidel, sugulastel ... ) lihtne lüüa sul „jalgu alt“. Piisab väikesest ebamugavusestki nagu alljärgnevas näites.
 
Liisa istus Kristi ja Margusega koosolekuruumis, oodates koosoleku algust ning tundis, kuidas tal rinnus pigistab, süda taob ja ta on täiesti närvis. Ta peas jooksid mõtted: „Kuidas ma räägin sellest probleemist nii, et Kristi ei vihastaks?“, „Aga mis siis, kui minu jutt teeb asja hoopis hullemaks?“, „Kindlasti kõik näevad, kui närvis ma olen.“, „Ma võin jääda täiesti üksi, pärast minu juttu ei taha keegi enam minuga tegemist teha.“. Liisa ärevus muudkui kasvas. Ta püüdis seda varjata ja end maha rahustada laua all käsi muljudes ja Margusega tühjast-tähjast rääkides. 
 
Liisa on täielikult oma mõtete ja tunnete „konksu otsas“. Endaga toimuvat teadvustamata ei suuda ta „pidurit vajutada“, et valida valida väärtuspõhine olukorrale vastamise viis. Probleemiks pole mitte Liisa mõtted või tunded, need on igas olukorras täiesti loomulik nähtus, mille esilekerkimist ei saa kuidagi takistada. Kannatusi tekitab hoopis Liisa reageering mõtetele ja tunnetele, ehk teisisõnu Liisa suhe oma mõtete ja tunnetega. Ta võtab oma mõtteid ja tõlgendusi olukorrast kui tõde, mitte kui mööduvat nähtust ja reageerib oma ennastpingestavatele mõtetele („Mis siis saab, kui ...“), mitte tegelikule olukorrale (istume siin kolmekesi ja ootame teiste saabumist). Valulikud emotsioonid ja ebamugavad mõtted on teatud eluolukordades paratamatud. Ent seda, kuidas me valime neile mõtetele ja tunnetele vastata, saab ise reguleerida. Selleks vajamegi eneseteadlikkust, et „põlvini soos krokodillide keskel sumades ei läheks meelest, et sai tuldud sood kuivendama.“ Krokodillideks on üleskerkivad mõtted, emotsioonid, impulsid, mis haagivad kergesti oma konksu otsa ja ärgitavad „automaatpiloodil“ reageerima. 
 
 
Neuroteadlased selgitavad automaatpiloodile ülemineku kalduvust aju iidsete ellujäämismehhansmidega: aju kipub tõlgendama iga uudset olukorda potentsiaalselt ohtlikuna. Kunagi võimaldas selline negatiivsuskalduvus metsikus looduses paremini ellu jääda. Tänapäeval, otsese hädaohu puudumisel, toob see kaasa selle, et  oleme väga varmad lülituma „võitle – põgene või tardu“-režiimile, kus kättesaadavaks vaid automaatsed reageeringud. Mida rohkem kordi oled midagi teinud, seda kiiremini see juhtub. Iga kordamisega muutuvad ajus neuroloogilised rajad laiemaks ja tugevamaks ning signaalile „ohtlik“ järgnev reageering toimub üha kiiremini.
 
Freud uskus, et inimtegevuse liikumapanevateks jõududeks on instinktid ja tungid. Ent Austria psühhiaater Victor Frankl jõudis koonduslaagris kogetu põhjal järeldusele, et inimtegevuse käivitavateks jõududeks on sügav soov otsida tähendust ja eesmärki: „Stiimuli ja vastuse vahel on ruum. Selles ruumis asub meie vägi valida oma vastus. Meie vastuses seisneb meie kasvamine ja vabadus.“
 
Neuroteaduse tänapäevaste avastuste valguses teame, et ajus toimivad erinevad närvivõrgustikud, mis vastutavad erinevate tegevuste eest. Kuna aju on neuroplastiline ja vormib iga päev oma närvivõrgustikke ümber, siis kõik, millega tegeled, tugevdab tegevusele vastavaid võrgustikke. Mida rohkem endas toimuva teadvustamisele ja teadlike vastuste valimisele tähelepanu pöörad, seda vilunumaks muutud. 
 
Liisal oleks kindlasti abi eneseteadlikkuse kasvatamisest. Pikas perspektiivis, täisväärtusliku ja tähendusrikka elu elamise kontekstis, tasub see kindlasti ära.
 
Millest sinul võiks abi olla? 
Sa võid oma elu ja töö pingelistes olukordades kasutada enda suhtes samasugust uudishimulikult avatud vaatleja hoiakut, nagu rakendasid Liisa lugu uurides. Märka, millised mõtted on su peas, milliseid emotsioone selles hetkes koged ja kuidas need mõtted-emotsioonid ärgitavad sind reageerima. Oma mõtteid ei saa alati usaldada, sest mõnikord võivad need viia sind täiesti vales suunas. Nobeli preemia saanud teadlane Daniel Kahneman tõestas oma uurimistöös, et mõtlemine on igal juhul „kaldus“. Küsimus on selles, kuhu poole ta sind kallutab – kas täisväärtusliku ja tähendusrikka elu suunas või kannatusterohke ja trööstitu elu suunas. Too mängu oma väärtused, tuleta meelde, milline inimene tahad selles olukorras olla. Tee väärtuste põhjal teadlik otsus, kuidas edasi toimid.
 
Ühes vene vanasõnas öeldakse: „Kui teaks kuhu kukud, küll viiks heinu alla“. Eneseteadlikkus on sobiv heinasülem elu määramatute ja pidevallt muutuvate tingimustega olukordade all. 
 
 
Kas enesevaldamist saab õppida? (3) – SUHETE TEADLIKKUS
 
 
Kui sul on valida, kas teisega suheldes jääb sulle õigus või sa oled teise vastu lahke, siis kumba sa valid (eeldusel, et mõlemat ei saa)?
  
Suhete teadlikkus  tähendab, et suudad prognoosida oma käitumisvalikute mõju omavaheliste suhete kvaliteedile nii lühi- kui kaugvaates; teadvustad ette- ja tagasivaates, milliseid väärtusi sinu valikud kannavad ja on kandnud.
  
Hiljuti juhtusin kuulma, kuidas kaks kolleegi omavahel suhtlesid. Üks alustas vastamist teise igati asjakohasele küsimusele sõnadega:  „Kui sul jääb veel neljandal tööaastal arusaamatuks ..., siis ma võin loomulikult selgitada ...“  Vaevalt, et vastaja adus, kuidas tema kommentaaris sisalduv halvakspanu võttis teiselt koostöötahte ...
  
Politoloog Rein Taagepera kirjutab „Postimehe“ arvamusloos:  „Me elame ühiskonnas, kus väga palju rõhutakse, et edukaks olemiseks peame oleme kiiremad, tublimad, ilusamad ja mida kõike veel, kipume unustama, et  õnnelik olemiseks on vaja hoopis teisi asju – usalduslikke toimivaid suhteid enda lähedastega ...“
  
Suhted on tähtsad.    Kõige enam mõjutavad heaolu suhted kõige lähedasematega, kuid mitte ainult. Igapäevane toimimine sõltub suurel määral kõikidest suhetest. Uuringutest selgub, et õpilased, kes arvavad, et nende õpetajad on hoolivad, panevad tunnis rohkem tähele. Toetavatel õpetajatel on rohkem motiveeritud õpilasi.
  
Gallup Groupi viis aastat tagasi läbiviidud küsitlus näitab inimeste töösse kaasatuse väikest protsenti  Eestis. Siingi mängivad rolli keerulised inimsuhted, mis röövivad töösse panustamiseks vajalikku jõudu ja energiat.
  
Tuntud soome psühhoterapeut, ettevõtja ja kirjanik Tommy Hellsten kirjeldab töökohal olevaid  „tundemiine“  - kui töötegijast ei peeta lugu ega võeta teda kuulda, moodustub alati ohtlikke miinivälju. Kui inimesest „astutakse üle“ ja tal pole võimalik olukorra lahendamiseks omalt poolt samme astuda, siis neelab ta ülekohtuse kohtlemise ning sellega kaasnevad tunded lihtsalt alla. Kui halvasti koheldul puuduvad tööl toetavad suhted, heatahtlik kaaskond, kes ta ära kuulaks, jääb talle hinge tundemiin.   Mida rohkem on töökohas inimesi, keda ümbritseb miiniväli, seda sagedamini astub keegi seal miini otsa. Töökohast saab ebaturvaline koht, sest inimesed on ettearvamatud.
 
  • Kas sina oled viimase seitsme päeva jooksul saanud juhilt heade tulemuste eest tunnustada?
  • Kas sa tunned, et sinu ülemus või keegi töö juures hoolib sinust kui inimesest?
  • Kas sul on töö juures keegi, kes julgustab sind arenema ja paremaks saama?
  • Kas sa tunned, et sinu arvamusega arvestatakse?
  • Kas sul on töö juures mõni hea sõber?
  
Kui vastasid kõikidele küsimustele „jah“, oled tööl ümbritsetud turvalise suhetevõrguga. Tugev suhtevõrk toob kaasa suurema teotahte ja positiivse meelestatuse. Heas meeleolus jaksad rohkem, sul on energiat rohkem, sa võtad asju jõudsamalt ette. Ja kui sina ennast hästi tunned, lood ka enda ümber soodsama õhkkonna.
  
Kas sa lood suheldes probleeme või lahendusi?
  
Suure laeva kapten tihedas udus paistvale teed takistavale laevale (tähtsal toonil): „Muutke kohe kurssi kümme kraadi põhja suunas, et vältida kokkupõrget.“
Takistus (rahulikult): Muutke kurssi kümme kraadi lõuna suunas, et vältida kokkupõrget.“
Kapten (vihaselt, ärritatult): „Te räägite Tema Majesteedi sõjalaevaga Blank, kuningliku mereväe suuruselt teise alusega, mida saadavad kaks hävitajat, kaks ristlejat ja loendamatu hulk abialuseid. Nõuan, et muudaksite kohe kurssi kümme kraadi põhja suunas või vastutate tagajärgede eest ise.“
Takistus: „Siin majakas. Soovitan TEIL aega viitmata kurssi muuta.“
  
Alates ärkamisest kuni magamaminekuni on meil teiste inimestega kokku puutudes vaja teha valikuid: olla toetav ja lahke, teha koostööd, kritiseerida, jääda neutraalseks. Nagu laevakapteni ja majaka loos, leidub eluski alati neid, kelle tegevusviis provotseerib kuidagi reageerima: kolleeg, kes koosolekul sinu jutule vahele segab; hea tuttav, kes jõuab kokkulepitud kohtumisele pool tundi hiljem; õpilane, kes sinu jutu peale muigab ... Majakale käitumisvalikut ette kirjutada ei saa, küll aga saad oma vastamisvalikute üle otsustada.
  
Kui sa ei pööra oma käitumisele tähelepanu, kipud rakendama mõnda "automaatvarianti", näiteks teisele „samaga vastamist“ või „paikapanemistaktikat“, et näidata ja tõestada – olen enamat, targem, parem, mul on rohkem õigus, kui sellel „teisel tüübil“. Sind võivad lõksu püüda „tema alustas ja käitus vastikult“ ja „ta on ise süüdi“ - lood, mis hoiavad sind kinni ega lase näha teistsuguseid valikuid. Lood toimivad ennasttoitvate ennustustena. Nende lummusest pääsemine algab lugude teadvustamisest. Saad teadlikuks, kuidas sinu põhjendused, eeldused ja hinnangud mõjutavad tegevusi. Teadvustad, mis juhtub suhtega siis, kui lased mõistuses ringlevatel eelarvamustel ja lugudel oma tegevust dikteerida. Märkad valikut: saad juhinduda oma sisemisest väärtuskompassist ja neile toetudes kasutada tõhusalt kõiki olemasolevaid oskusi.
 
  
Suhted on muutumises ja arenemises. Suhteid luuakse iga päev.
  
Küsimused, millele mõelda:
 
  • Kuidas sa lood usalduslikke suhteid?
  • Kui lihtne on sul omaks võtta teisi sellisena nagu nad on - sinust teistsugustena?
  • Kui muuta golfimängus 1 mm võrra löögi nurka, siis muutub palli trajektoor 200 m. Mis on see 1 mm sinu tegevuses ja käitumisvalikutes, mis võib kaasa tuua pikemas perspektiivis suuri muutusi sinu suhetes?
 
www.nlpinstituut.ee