Liiklusõnnetuse korral kehtivad esmaabi juhised

 
 
Liiklusõnnetused on ühed sagedamini juhtuvad õnnetused, mis võivad olla ettearvamatute tagajärgedega. Esmaabi õppinud inimene võib sellises olukorras osutuda hädavajalikuks.
Esmaabi andmise käitumismudel sõltub õnnetuse raskusastmest, ent igas olukorras tuleb siiski järgida nelja juhist, mis võivad päästa kannatanu(te) elu(d). Nendeks on: ohutuse tagamine, kannatanu seisundi kindlaks tegemine, abi kutsumine ja esmaabi andmine.
 
Liiklusõnnetuse kohale sattudes käituge järgmiselt:
 
1. Vähendage auto kiirust, ent ärge pidurdage järsult.
 
2. Peatage auto ohutult vastavalt kehtivale liiklusseadusele.
 
3. Pange selga ohutusvest, tähistage liiklusõnnetuse koht ohutusmärgiga.
 
4. Abi andma minnes jälgige hoolikalt liiklust, et tagada enda ohutus sündmuspaigal.
 
5. Seejärel tehke kindlaks, kui raske õnnetusega on tegu ja millist abi vajatakse.
 
 
Õnnetusjuhtumi raskusest oleneb abistaja tegutsemine ehk päästmisahel. Raskema liiklusõnnetuse korral helistage viivitamatult hädaabinumbrile ja teavitage juhtunust. Täitke saadud korraldusi!
 
Sündmuskohal tehke kindlaks, kas kannatanu(d) on teadvusel, selleks kõnetage vigastatuid.
 
Tehke kindlaks vigastuse ulatus. Peatage nähtavad verejooksud. Kasutage autoapteegi ja/või käepäraseid vahendeid.
 
Rääkige kannatanuga abi saabumiseni ja uurige, mis teeb talle enim valu ning kas ta saab oma käsi ja jalgu liigutada. Kui kannatanu kaotab teadvuse, on vahepeal hangitud info kiirabiarstidele abiks. Teadvuse kadudes kontrollige pidevalt kannatanu(te) hingamist ja hingamise lakkamisel alustage viivitamatult elustamisega.
 
 
NB! Pidage silmas, et kannatanuid võib autost välja tõsta vaid juhul, kui nad vajavad elustamist või on auto süttimise oht!
Esmaabi andes luumurde ei lahastata, sest valesti lahastamine võib vigastust suurendada! Vajadusel toestatakse vigastatud piirkonda. Kui kahtlustate kannatanul lülisambavigastust, toestage tema pead abi saabumiseni. Pea-, kaela- või lülisambavigastust võib kahtlustada juhul, kui kannatanu on unine, uimane, ülierutuv või kaotab teadvuse. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, tal on tugev peavalu, iiveldus või oksendamine, ta on kergesti ärrituv, käitub imelikult või tekivad krambid. Kaelas või seljas esineb valu või ülitundlikust. Kaelatuge võib paigaldada ainult selle asetamist õppinud inimene. Oskamatust abist võib tekkida lisavigastus.
 
Mootorrattaõnnetuse puhul on tüüpilisemad vigastused: ajutrauma, koljumurd ja sääreluudemurd.
 
Õnnetusse sattunul võtke kiiver ära ainult siis, kui teda on vaja elustada. Jalgratturite vigastused on mootorratturite omadega samalaadsed, kuid üldjuhul kergemad. Vastavalt EV seadusele peavad ka jalgratturid kandma kiivrit. Kiivri kandmine võib õnnetuse korral päästa elu!
 
Pidage meeles, et kui kannatanut on vaja õnnetuskohalt eemale viia, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et kannatanut võimalikult vähe koormata ja liigutada.
 
Jälgige õnnetuspaigal ka neid inimesi, kes vaikivad, nende vigastus võib olla väga tõsine.
 
Kiire reageerimine ja oskuslik tegutsemine võib päästa inimese elu!
 
 
 
Ellen Sternhof , Eesti Punane Rist