Hüpe langevarjuga – see on eneseületus. Selleks on vaja otsusele jõuda.

Aga nõuded tulevasele langevarjurile on lihtsad:
minimaalne vanus 15 aastat,
normaalne tervis ja muidugi hea tahtmine ennast proovile panna.

Eesti Lennuklubis sooritatakse esimesi hüppeid üldjuhul töökindla dessantvarjuga D-6. Algväljaõppe programm on kinnitatud Eesti Lennuameti poolt.
Programmis on ettenähtud 6 tundi maapealset koolitust ja 3 langevarju hüpet. Kogenud instruktor näitab Teile langevarju pakkimist, kuidas toimub langevarju avanemine; õpetab Teile, kuidas õieti lennukist eralduda, kuidas juhtida langevarju ja kuidas maanduda. Kindlasti räägitakse Teile kõikidest erakorralistest olukordadest, mis võivad ette tulla langevarjuga hüpates ja õpetatakse, kuidas sellistes olukordades käituda ning mida - kuidas teha. Kõik kolm hüpet sooritatakse 800 meetri kõrguselt. Esimesed kaks hüpet sooritatakse stabiliseeritud langemise ajaga 3 sekundit, kolmas hüpe 5 sekundit.Mis on stabiliseeritud langemine?

Sel hetkel, kui Te eraldute lennukist avaneb väike (1,5 m2) stabiliseeriv langevari ja te langete 3 – 5 sekundit kiirusega kuni 35 m/s, Teie keha on stabiliseeriva langevarju tõttu suunatud jalad alla ja pea üles. Selline keha asend on kõige parem põhilangevarju avanemiseks, kuigi langeda - jalad ülespidi Teil ei õnnestu.
3 – 5 sekundi pärast, võib olla ka varem (hirmus!!!), kui tõmbate rõngast, avanevad ranitsa hõlmad ja stabiliseeriv langevari tõmbab ranitsast välja põhilangevarju (83 m2). Kui Teie ise rõngast ei tõmba on õppe langevarjudel paigaldatud seade, mis ise avab sama protsessiga põhilangevarju. Seejärel langete põhilangevarjuga kiirusega 5 m/s ja võite juhtida langevarju (horisontaalkiirusega 2,5 m/s), sellega tagate ohutu ja õige maandumise.

Esimese langevarju hüppe ajal kogetud tundeid pole võimalik millegagi edasi anda. Siis tahaks uuesti hüpata, teise või kolmanda või kümnenda või tuhandenda hüppe – seda tunnet tahate kogu aeg uuesti kogeda.

Teine või kolmas hüpe mööduvad enam teadlikult: hüppe ajal jõuate nautida juba tõeliselt langemise mõnusid ja maa lähenemist. Aga peale hüpet on alati üks soov – uuesti üles.

Järgneva väljaõppe etapiga õpetatakse Teile juba vabalangemist.
Kui esimesed hüpped sooritasite sportlaste poolt pakitud ja instruktorite poolt kontrollitud langevarjudega D-6 siis nüüd läheme üle langevarju D1-5U peale. Me õpetame Teile seda langevarju pakkima sest edaspidi hakkate Teie ise oma langevarjusid pakkima. See langevari on juba ilma stabiliseerimiseta. See õpetab teid eralduma lennukist, õieti langema, liikuma ja tegema erinevaid vigureid vabalangemisel. See on juba tõeline vabalangemine!Selleks, et kõiki seda omandada tuleb Teil sooritada umbes 20 – 25 hüpet. Selle etapi 3 – 5 hüppe jooksul harjutate Teie vabalangemist viivitusega 5 sekundit 1000 meetri kõrguselt. Järgnevad 3 – 5 hüpet on juba viivitusega 10 sekundit 1200 m kõrguselt. Järgnevad 3 – 5 hüpet on viivitusega 15 sekundit 1400 m kõrguselt. Kui Teie olete omandanud 15 sekundiga vabalangemisel kontrollima ja juhtima oma keha siis võib öelda, et stabiilselt langeda Teie juba oskate sest peale 12 – 14 sekundit vabalangemist langemiskiirus stabiliseerub ja ei suurene (erandiks on püstine kehaasend, kus õhutakistus on väiksem ja langemiskiirus suurem). Et Teie ja meie saaksime olla kindlamad sooritate veel 3 – 5 hüpet viivitusega 20 – 30 sekundit 1600 – 2200 meetri kõrguselt sooritades sealjuures vigureid (näiteks “salto” ja “spiraal”). Õnnitleme! Teil kõik õnnestub! Teie võite sooritada langevarjuhüppeid suurtelt kõrgustelt ja võite hakata mõtlema oma langevarju (“tiib” tüüpi) ostmisele.







Aktiivne tegevus ja sportimine