Suvi, täis rõõme ja ohtusid

Suvi on aeg, mil viibime võimalikult palju oma ajast õues. Võtame koos sõprade ja perega midagi põnevat ette, puhkame rannas või matkame metsas. Nii satume suvel tuttavate paikade kõrval ka neisse kohtadesse, kus me varem käinud ei ole. Oma tegevusi planeerides peaksime mõtlema ka võimalikele ohtudele, mis võivad nimetatud tegevuse või kohaga seoses ette tulla. 
 
Päästevest on vajalik, kui teie tegevus on seotud veespordi aladega (kaatrid, kanuud vms) kui ka paadisillal viibides. Kindlasti ärge andke kunagi järgi, kui nõuate päästevesti kandmist, iseäranis lastelt.
Ei ole soovitav minna ujuma üksi ja pimedal ajal, eriti kui te ei ole oma ujumisoskustes  kindel. Ära kunagi hüppa vette tundmatus kohas! Pea ees vette hüppamine on ohtlik, sest keegi ei tea, mis sind vee põhjas ees ootab! Pea ees vette hüpates võid pea vastu veealust kivi(kalju)nukki ära lüüa ja vigastada kaela. Tagajärg võib olla kerge (marrastus vms) aga ka väga raske (halvatus).
Lastel tuleks selga panna päästevest ja mitte lubada neid omapäi veekogu lähedal tegutseda.
Päästevesti kandmine on väga oluline ka täispuhutava madratsiga ujuma minnes. Tuulesuund võib järsult veekogus muutuda ning madratsi kiiresti ja märkamatult kaugele kanda. Ehmatusest šokis abivajaja appihüüdeid ei pruugi kaldale enam kostuda.
 
 
Uppuja päästmine
 
Juhul kui olete märganud uppujat, helistage koheselt numbrile 112 ja kutsuge abi. Võimalusel minge, kuni professionaalsete päästjate saabumiseni, uppujale ka ise appi. 
Uppuja abistamisel on oluline tagada ka enda ohutus. Abistajale kõige ohutum on, kui ta aitab uppujat kas paadist või kaldalt pika ritva või lati abil. Juhul kui nimetatud variandid ei tule kõne alla ning tuleb ikkagi vette minna, tuleks kaasa võtta (käepärastest asjadest) mingi ese, mis püsib vee pinnal.
Lähenege uppujale tagantpoolt, hoidudes tema haardest. Haarake tal kaenla alt ja ujuge külg ees. 
Juhul kui abistamisel satute uppuja haardesse, sukelduge, et vabaneda tema haardest. Oluline on tagada ohutus ja abistamine, mitte uus õnnetus.
 
Veeõnnetusest päästetul võivad esineda mitmesugused vigastused ja tüsistused. Juhul kui tegemist on teadvuseta kannatanuga, tõstke veest välja, hoides tema pead rindkerest madalamal.
Kannatanu kaldale toomisel kontrollige elutähtsaid funktsioone. Vee väljutamine organismist on teisejärguline!
Avage hingamisteed, kiiresti puhastage suuõõs. Alustage vajadusel kiiresti elupäästvat esmaabi – elustamist!
Kui kannatanu hakkab elustamise ajal oksendama, keerake ta külili asendisse ning puhastage tema suuõõs hoolikalt oksest. Alles seejärel võite jätkata elustamist.
 
Kõik uppumissurmast päästetud tuleb viia järelkontrolli tegemiseks lähimasse haiglasse.
 
Sümptomid, mis viitavad tõsisele vigastusele ja mille puhul on vaja kindlasti  pöörduda spetsialisti poole.
Kahvatud huuled, nägu, jahe ja niiske nahk, janu, kiire ja nõrk pulss, iiveldus, oksendamine, rahutus, segasus, agressiivsus, pindmine hingamine, õhu ahmimine, äravajumistunne, tuimus jäsemetes ja tundlikkushäire, nõrkus, „sipelgate jooksutunne.“ 
 
 
Suvel palju ka liigutakse ja tehakse tervisesporti ning siingi võib ette tulla kukkumisi ja väänamisi. 
 
Üldised esmaabi põhimõtted põrutuste, venituste sidemerebendite puhul on järgmised:
 
1. Võimalusel tõstke vigastatud piirkond kõrgemale.
2. Pange vigastatud kohale midagi külma käepärastest vahenditest, näiteks tehke käterätik külma veega märjaks ja asetage vigastatud kohale.
3. Katsuge, kui käterätik muutub soojaks, tuleb seda uuesti niisutada.
 
Kasutada võib ka muid külmi käepäraseid vahendeid, mis tuleks mässida käterätikusse ja asetada vigastatud kohale. Jahutusprotseduure tuleks teha kaks-kolm päeva ja jahutada umbes kümme korda päevas, see sõltub siiski ka sellest, kui kiiresti külmakompress soojaks muutub.
 
Kõige tähtsam on anda vigastatud piirkonnale rahu, seda mitte koormata ja vajadusel toestada.
 
Tavaliselt algab 2-3 päeva pärast traumat turse taandumine ja nüüd võib vigastatud kohta soojendama hakata. Selleks on olemas mitmesugused soojendavad kreemid ja alati on võimalik apteekrilt nõu saada. Valu taandumisel võib hakata tegema võimlemisharjutusi. Alustada tuleb ettevaatlikult, järk-järgult koormust suurendades. Sidemerebendite paranemine võib võtta nädalaid ja kõige tähtsam siinjuures on anda vigastatud piirkonnale rahu!
 
Eesti Punane Rist